Ma alustaks täitsa algusest – hetkest, kui ma siia maailma tulin. Arvan, et seda on tähtis rõhutada, kuna just sel hetkel jõudis siia maailma üks Jumala järjekordne plaan. Sünd on eriline ja eriti olulised on inimesed, kes sind seejärel edasi juhivad tõe ja armastuse suunas. Minu tee alguses oli selleks inimeseks minu ema.

Ma täiega usun, et jäljed, mida inimesed meisse jätavad, kujundavad meid ka edaspidi. Oma ema väiksena kõrvalt vaadates teadsin, et tahan kasvada selliseks inimeseks nagu tema. Just usulises pooles. Temas oli kõik, mida ma pidasin pühaks. Ta armastas oma lapsi ja karistas, kui oli vaja, aga üle kõige ta juhtis meid armastama ja austama Jumalat.

Tal oli üks võimas tuli sees: ta oli evangelist, ta oli ülistaja ja ta oli armastaja. 2004. aasta alguseks oli see tuli tugeva leegina ära põlenud ja Jumal kutsus ema koju. Ning koos temaga ka mu väikese õe, kes ei jõudnud sündidagi.

Kui paljude jaoks oleks see hetk, kus alla anda Jumala ja elu suhtes, siis minu jaoks oli kõik teistmoodi. Ma olin küll kurb ja see oli üks raskemaid aegu me peres, aga ma ei osanud alla anda. Sain hoopis aru, et see on nii ilus, et ema on koos Jeesusega. Naudib oma igavest nooruslikku pensionit. Ta on jõudnud koju. Ja see ajendas mind ennast ka rohkem Jeesust otsima.

Arvasin, et pean olema täiuslik

Mu teismelise-aastad polnud kerged, olen kogu aeg olnud kuradile kerge saak. Ma üritasin enamasti ainult inimestele meeldida, kuigi samal ajal ka Jumalale. Olla parim, lahedaim,  kõige sõnakuulelikum ja targem – lihtsalt ideaalne.

Oma elu ma andsin alles siis Jumalale, kui isa oli abiellunud uue naisega ja me kõik kolisime Sauele elama. Kõik see on omakorda pikem lugu ja protsess, millest siin vahutamine ajaks te aju veel rohkem sassi. Igatahes, seal läksin ma uude kooli ja tulid uued sõbrad. See oli uus algus.

Siin ma hakkasin aru saama, et Jumal ise juhib. Ja siit läheb edasi juba üks vinge „kristlik edulugu“. Ma kohtusin paari vana sõbraga, kes Oleviste kirikus käisid ja hakkasin nendega suhtlema. Tulid suvelaagrid ja noorteõhtud ja kristlust tutvustav Alfa kursus ning siis andsin ma teadlikult oma elu Jumalale. See oli kõik aastal 2008. Aastaarvud on jube tähtsad mu jaoks, hehee.

Elasin eeldades, et pean olema perfektne ja hea ja noh, teate küll, nagu üks tubli kristlane ikka peaks. Ja nii ma tegingi ja läks hästi. Mitmed koolikaaslased, kelle eest palvetasime, said päästetud. Tegime Sauel noorteõhtuid ja kasvas korralik kommuun. Tekkisid vastuolud ja pidime pidevalt kaitsma uut maailmavaadet meie koolis ja keskkonnas, aga elud muutusid ja Jeesus tegi tööd.

Aga kõik ei püsi ju igavesti nii, eriti kui iseennastki ei tunne ega saa aru, mis see suhe Jeesusega õigupoolest on. Olin aktiivne ja tegin kirikus igasuguseid asju, aga see nagu ei viinud kuhugi. Tundsin, et elu Jeesusega peaks olema palju isiklikum, aga keegi ei rääkinud ega öelnud, kuidas. Ja siis ühtäkki kogesin ma Jumala armu.

Arm – mis see on?

Arm on miski, lihtsalt fakti mõttes, mida sa ei leia mitte ühestki teisest religioonist või “ilusast eneseleidmise mõttest“. Jeesus suri ristil sinu ja minu pattude lepituseks. Me ei pea lunastust kuidagi välja teenima, see tuleb ainult vastu võtta. Elu Jeesusega tuleb võtta kui üht suhet, mis vajab igapäevast kütust. Igapäevast palvet, sõna Jumalalt ja tänu. Selles ma nüüd elangi, nii tore!

Ikka on asju, mis vahel torgivad ja närivad, kuid näen, et need on tühised selle kõrval, mida Jumal mulle pakkuda tahab. Küll Temaga suheldes ka need haavad paranevad. Ja haavad, mille kaudu kurat rünnata saaks, kasvavad hoopis kinni.

Kunagi ma küsisin emalt, veel vahetult enne tema lahkumist: „Ega sa, ema, ära ei sure? Sa oled ikka veel meiega, on ju.” Ja ta vastas: „Ma olen teiega nii kaua, kui te mind enam ei vaja.”

Alles nüüd ma saan sellest aru. Ju olime siis valmis ise edasi minema. Ja kui praegu tagasi vaatan, siis on mind ikka hästi hoitud: armu läbi olen ma kasvanud ja loodan ka edasi kasvada. Mul on hea ettekujutlus sellest, milline isiksus ma tahan olla. Tänu oma emale. Tänu Jeesusele.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s