Mõtlesin, et mina tulen kirikusse siis, kui ma 60 olen. Enne pidutsen täiel rinnal, ostan ilusaid kleite kokku ja käin klubides tantsimas. Olin erinevatest kirikutest käinud sisse-välja ja mulle tundus, et neil pole mulle midagi pakkuda. See oleks nooruse raiskamine…

Ühes kriisiolukorras aga, kui kartsin oma turvalisuse pärast, kirjutasin sõbrale, et nõu küsida. Tema kirjutas vastu, et on olemas üks tore kogudus, kus ta ise ka mõnikord käinud on, ja soovitas mul sinna minna. Ütles, et neil on just tulemas Suur pühapäev – mine vaatama!

Tagasi ma küll ei tule..

See oli novembris 2016, Kultuurikatlas oli Mosaiik koguduse esimene avalik teenistus. Võtsin oma 6-aastase tütre kaasa ning läksime kohale. Mu tütar sõbrunes inimestega kiirelt ja leidis endale kohe mängukaaslased. Inimesed tundusid toredad, sellegipoolest mõtlesin endamisi, et tagasi ma siia küll ei tule. Pärast teenistust läksin tütart mängimast ära kutsuma, et saaksime koju minna. Siis tuli minuga tutvuma Mart: ta küsis, kuidas ma Mokosse jõudsin ja andis oma kontakti, et saaksin temalt edaspidi küsida rohkem infot nende kogunemiste kohta. Kodus mõtlesin, et ei kirjuta talle. Või ikka kirjutan? Ei.. Lõpuks ikkagi kirjutasin. Mart kirjutas vastu väikestest Mokodest, see tähendab kogukondadest, mis kogunevad eri linnaosades. Mõned kuud hiljem läksimegi tütrega Viimsi Mokosse.

Viimsi kogukonnas mõtlesin ka esimestel kordadel, et tagasi ma küll ei tule. Olin nõus Mokos kaasa aitama, küpsetades piparkooke ja torte Suurteks pühapäevadeks, aga rohkem ei tahtnud end kogudusega siduda. Samal ajal igatsesin oma ellu armastust ja õnne – eks nii nagu kõik inimesed igatsevad. Üks mu töökaaslane saatis mind kristalle ostma, ütles, et siis tuleb armastus – tema elus see olevat toiminud. Läksingi kivipoodi ja ostsin roosa kvartsi, et armastust leida. Mokos näitasin kivi Melitale – tal läksid silmad suureks ja ta küsis, mis see on. Mul on siiamaani tema nägu silme ees, ta oli nii hämmingus. Minu üllatuseks ütles ta, et kristallid võivad olla loodu, aga mitte Looja! “Sul on midagi palju suuremat ja võimsamat kui kristallid,” lisas ta. Veel ütles Melita, et parimal juhul olen ma neid kive kokku ostes lõpuks lihtsalt rahast ilma, aga olemas on ka täiesti reaalne vaimumaailm, kust võib nende kividega kaasa saada igasugust halba.

Kogudusele läks mu elu korda

Olin mõned kuud aeg-ajalt Viimsi kogukonnas käinud, kui Katriin ja Hele-Maria tegid ettepaneku DNA-gruppi teha. Nad ütlesid, et see tähendab kolmekesi kohtumist, kus loeme Piiblit, palvetame ja räägime, mis meie elus toimub. Moko DNA õpetas mind usaldama ja armastama. Ma sain oma lapse sinna kaasa võtta, keegi ei öelnud, et mis ta hüppab, istugu rahulikult või olgu vait!!! Õppisin palju Jumala kohta ja nii hea on meil alati koos.

Kristlastega oli Mokos ja DNAs hea suhelda. Mulle tundus, et need inimesed käivad õiget teerada pidi ja ma tahaks ka nii elada, aga on veel palju õppida. Mokomonidele läks mu elu tõesti korda. Selle valgel sain aru, et olin varem sõpradeks nimetanud lihtsalt neid inimesi, kellega koos pidutsesin. Kellega jagasin alkoholi, aga kes minu elust ei huvitunud.

Ühel hetkel tundsin, et ma ei vaja enam seda rohke alkoholiga pidutsemist ja klubides ringituuritamist. Jumal andis mulle hingerahu, mida ei suutnud anda pidutsemine ega isegi kristallid. Mu süda sai täis armastust ja leidsin Moko näol endale perekonna.

Jaanipäev 2018 läheb minu elulukku sellega, et saan ristitud ja ametlikult Mosaiik koguduse liikmeks. See tähistab minu otsust usaldada oma elu Jumalale. Usun nüüd, et Jumal teab paremini, mis minu jaoks hea on!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s