Nüüd on juba nädal mööda läinud nii, et uudised ei kajasta peaaegu mitte midagi muud, peale koroonaviiruse. Kui palju diagnoosituid, millised meetmed, kuidas käsi pesta. Naljaga pooleks võin öelda, et minu jaoks kõige traagilisem on muidugi spordiuudiste ärajäämine. Miks Jumal lubab nii hirmsaid asju? Kuidas peaks kristlane toimuvatele sündmustele vaatama? Kas Piiblis on kristlaste suhtumisest midagi kirjutatud?
Kavatsesin sellest pikemalt pajatada, kuid täna leidsin enda postkastist (e-postkast, pisikuteta) sobiva läkituse Euroopa kristlaste sportlaste ühenduselt. Kuigi oma kirjas keskenduvad nad palju spordivaldkonnale, usun, et iga kristlane tunneb siin ära endale tuttavaid põhimõtteid ning oskab ka enda teistesse eluvaldkondadesse siintoodud mõtteid üle kanda.
Sportlased ja koroonaviirus – Euroopa kristlaste sportlaste ühenduse (ECSU) sõnum
Liverpooli peatreener Jürgen Klopp lausus eelmisel nädalal: „Mõned asjad on jalgpallist tähtsamad ja me mõistame praegusel hetkel seda väga hästi. [Koroonaviiruse] vastu lahenduse leidmiseks on vaja aega.“
Kogu maailmas leviva ebakindluse ajal on sport vaid väike osa, kus arutatakse, mida teha Covid-19-ga toimetulekuks. Kuidas saavad hakkama sportlased, kelle jaoks sport on nende elamisviis ja ka sissetulek, kuid kellel puudub võime ennustada, mida isegi homne päev võib tuua?
Sportlased, kes pürgivad olümpiale, on viimased neli aastat kavandanud piinliku täpsusega igat oma päeva. Kuidas aga nüüd toime tulla, kui on põhjust kahelda, kas mängud suvel üldse toimuvad? Mida peavad mõtlema jalgpallurid, kes on terve aasta mänginud iga päev meistritiitlite võitmise või grupist edasipääsu nimel, kuid kes nüüd saavad teateid mängude edasilükkamisest või tühistamisest?
Viiruse ümber pole mitte ainult ebakindlust ja segadust, vaid ka tõelist ärevust ja hirmu. Kui halvaks võib olukord minna? Ja tõsi on see, et me keegi ei tea seda.
Kristlasest spordisõber ei pea muu maailma paanika ja hirmuga kaasa minema, kui mäletab ka praegusel ajal olulisi tõdesid. Võime meenutada Joosafati palvet (2Aj 20:12): „Me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!”.
Allpool on kolm arusaama, mida tuleb kristlasel sportlasel meeles pidada koroonaviiruse üle juureldes, elades oma meeskonnakaaslaste seas ning tegeledes üldise ebakindluse ja hirmuga.
- Jumalal on endiselt kontroll kõige üle
Jeesus tuletab meile meelde (Mt 10:29): „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata“. Lihtsalt seetõttu, et tundub, nagu valitseks kõikjal kaos ja keegi ei tea, mis edasi saab, ei tähenda see, et Jumal on kaotanud kontrolli.
Nii et üleskutse on mitte muretseda. Öeldakse, et 90 protsenti asjadest, mille pärast me muretseme, ei juhtu kunagi, ning ülejäänud 10 protsenti on väljaspool meie kontrolli.
Muretsemine koroonaviiruse ja selle mõju pärast lühiajaliselt või ka tippsportlaste võimaliku karjääri pärast pikemas plaanis ei aita. Jeesus kutsub meid üles mitte muretsema, vaid vastama palvega ja temasse uskumisega (Mt 6:33-34). Me ei pea muretsema, sest Jumal on ikkagi Jumal ja me teame, et Ta on patu ja surma ära võitnud.
- Jumal jätkuvalt hoolib
Jumal tunneb sind isiklikult – Ta teab su spordialaseid eesmärke, su soove võita sellel suvel medaleid või jõuda kevadel paremasse klubisse. Ta teab su pikaajalisi plaane ja lühiajalisi unistusi. Ta teab ja hoolib.
Raskuste keskel võib olla lihtne Jumalat sellest kõrvale jätta, sest nii on hõlpsam toime tulla. Võib-olla me ei näe kannatusi Jumala plaani osana, patu tagajärje või juhusena. Muidugi on raske mõista, kuidas Jumal läbi meie kannatuste meie heaks töötab, kuid Piiblist on selge, et Tal on selles osa: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks.“ (Rm 8:28).
Jumal teeb kõiges tööd nende inimeste heaks, kes Teda usaldavad. Ta kujundab sind Jeesuse moodi keset ebakindlust ja hirmu. Nii et küsi Temalt, mida Ta sulle praegu õpetab, ning proovi näha, mida head juhtub sulle selle kriisi keskel. Ta armastab sind endiselt ja hoolib sinust, isegi kui Tema plaanid ja „hea” määratlus tunduvad meile praegu vastuvõetamatud ja arusaamatud.
- Sa saad jätkuvalt kiita Jumalat oma spordiala kaudu
See, et võistlus edasi lükkub või treeningplaan õhku lendab, ei muuda meie kutsumust olla rahvas, kes austab Jumalat oma spordi kaudu.
Läbi ajaloo on kristlased sageli eristunud selle poolest, et on olnud valmis haigeid aitama isegi katku ja pandeemia keskel. Nad suudavad seda teha, kuna neil pole surmahirmu – nad on mõistnud Pauluse sõnu: „Mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!“ (Fl 1:21). Kuidas sina saaksid rohkem armastada oma naabreid? Kuidas hoolitseda teiste vajaduste eest?
Kuna seisame silmitsi surmaga meid ümbritseva ja ka uudiste kaudu, sunnib see meid seisma silmitsi ka meie enda ja oma sõprade surelikkusega. Kas see paneb sind oma spordiklubis, meeskonnas või treeningkaaslastele Jeesusest julgemalt rääkima? Patt on surmavam kui koroonaviirus, seetõttu on oluline, et suunaksime inimesi Jeesuse poole, kelles on tõeline lootus.
Ilmutusraamatus tuletatakse meile meelde, mismoodi taevas saab olema (Ilm 21:4):
„Tema pühib ära iga pisara nende silmist
ning surma ei ole enam
ega leinamist ega kisendamist,
ning valu ei ole enam,
sest endine on möödunud.“
Palveta oma meeskonnakaaslaste pärast ja räägi nendega Jeesusest, kes ainukesena suudab pakkuda lootust.
Ja lõpuks, kasuta jätkuvalt andeid, mis Jumal on sulle andnud, et sportida igal võimalikul viisil, kuni sul on rohkem selgust tuleviku suhtes. Treeni nüüd kõvasti, et oma spordi kaudu Jumalat austada. Ja tee seda, teades, et sõltumata sellest, kas saad võistelda või mitte, sinu identiteet ei ole sinu tulemustes, vaid selles, mida Jeesus on sinu heaks teinud oma surma ja ülestõusmise kaudu.
– Elina Kivinukk
Mosaiik kogudus 