Vägevam kui kristallid

Head naised, kes te seate sammud esoteerikapoodi, et mõni kristall osta, võtke enne üks hetk mõtlemiseks. Tahan, et saaksite parima.

Olen teie eest suure töö ära teinud ja läbi sirvinud kõik kristalliõpikud, mis ühest Tallinna raamatupoest leidsin. Miks? Ma (Hele-Maria) tahtsin teada saada, miks juhivad justnimelt kristallikäsiraamatud praegu ülekaalukalt esoteerika ja vaimuliku kirjanduse rubriiki raamatupoodides. Mis imerohtu nad siis pakuvad?

“Kristallidega töötamine sobib 21. sajandisse hästi, sest seda on võimalik kiire eluga sobitada. See aitab sul iga päev mõneks minutiks aja maha võtta, et oma kristalle vähemalt puudutadagi, aga ehk ka neile mõneks hetkeks keskenduda. Ent enamjaolt on kristallid lihtsalt täiuslikud kaaslased, mis tegutsevad vaikselt sinu heaks, samal ajal, kui sa ise teed midagi muud – neid on kena vaadata ja need on vastuvõtlikud sinu puudutusele, kui sul tekib selleks tuju.” (Rodenbeck, Rosen 2017)

See lõik võtab väga hästi kokku kristallide brändingu ja ehk laiemaltki uusvaimsuse põhimõtte – Sulle jääb ainult “ellukutsumise” vaev ja kulu ning edasi töötab see jupp universumist ustavalt Sinu heaks. Eesti folklooris on seda juttu ennegi kuuldud – samal põhimõttel töötab ju kratt!

Kahtlemata on Eestis palju talupojamõistusega inimesi, eriti mehi, kellest kristallid ja kratid ühtviisi mööda lähevad. Nemad suudavad võtta elu nii nagu see on, ja olgu see vaade kui pessimistlik tahes, nii lihtsalt on ja mis siin ikka kräunuda. Ent aina rohkem on inimesi, kes igatsevad palju enamat. On naisi, kes nutavad end õhtul magama, kuigi kõik on pealtnäha hästi. Neil on justkui kõik olemas, aga ikkagi pole nende elus igatsetud armastust. Nad on andnud endast kõik, kuid see pole andnud muud kui tõdemuse, et iseenese käed jäävad lühikeseks… Ja sellistel hetkedel sirutub inimene ikka kõrgema ja nähtamatu poole. Kuskil universumis peab ometi abi olema! Lootus sureb viimasena ja igatsus innustab uskuma, et olukord võib siiski paraneda.

Just sellisele kena pealispinna all südantlõhestavale igatsusele pakuvad vastust needsamad kristallide käsiraamatud. Nad lubavad, et kristallid annavad:

• füüsilist, emotsionaalset ja hingelist heaolu
• hingerahu ja harmooniat
• lahendusi probleemidele
• tervist ja kaitset
• mõtteselgust
• täiendavat ravi füüsiliste hädade puhul
• “kindlakäelist juhatust, kui peame võitlust emotsioonide metsas”
  (Rodenbeck, Rosen 2017: 32)
• rahustust ja turgutust – just nagu vajad
• paremat, pingevaba õhkkonda kodus ja tööl
• turvalist elukeskkonda ja loomingulist ümbrust
• positiivsete muutuste tuleku kiirendamist
• negatiivse energia peletamist
• et elus hakkavad asjad paremuse poole liikuma

(Rodenbeck, Rosen 2017: 6-32; Permutt 2017: 10; Hall 2015: 13)

Kõlab suurepäraselt, eks ole. Ja seda kõike on täiesti loomulik tahta – me kõik tahame – sest see on hea. Aga igaüks, kes on siin ilmas veidikenegi aega silmad lahti ringi käinud ja elanud, teab, et see pole niisama lihtsasti saavutatav. Hingerahu, tervist ja mõtteselgust ei saa tegelikult osta. Muidu, kahtlemata, maksaks ükskõik kui palju, et seda kõike saada.

Kristallikäsiraamatuid edasi lugedes selgub aga midagi ootamatut – seda kõike ikkagi SAAB OSTA! Õigete kivide valimine tundub loetu põhjal nagu lapsemäng: õiged kristallid on lihtsalt “teie meelest kenad, sädelevad või huvitavad” (Permutt 2017: 12). Valida tuleb intuitiivselt, protsessi nautides (Permutt 2017: 12; Rodenbeck, Rosen 2017: 42-43). Ja mis kingitusi puudutab, siis pendli või nõiavitsa abil leiab kristalli väidetavalt isegi inimesele, keda ise ei tunne (Permutt 2017: 12).

Nagu näete, jõudis jutt sujuvalt pendlite ja nõidusteni. “Olen täheldanud, et kristallidega töötavad inimesed hakkavad ajapikku neid elusateks pidama – mõnedest saavad eluaegsed sõbrad, mõned jälle tulevad ja lähevad vastavalt vajadusele. Seepärast hoidun ma kristallidest rääkides ka sõnast “kasutama”. Nii nagu me ei “kasuta” inimesi, ei “kasuta” me kristalle,” selgitab Philip Permutt (2017: 9), kelle raamat kutsub lugejaid stressi maandama, aga siis õige pea sujuvalt juba ka kristallpendlile küsimusi esitama.

Kui teil peaks olema tutvusringkonnas mõni kristlane, siis võib-olla olete tähele pannud, et teda need kristalliteemad ärritavad. Ausalt öelda ärritavad mindki. Kristallipoode kerkib Tallinna nagu seeni pärast vihma ja iga kord kihvatab minus midagi, kui mõnd sellist näen. Mõtlete, et mis see minu asi on, kui keegi tahab kristalle osta? Mis see mind segab? Jah, ega näiteks ärilises mõttes ei segagi – ma ei paku ju konkureerivat toodet. Ja rõõmsaks peaks tegema seegi, et kristallikasutajad ei tee suurt lärmi – ses mõttes ei sega ju kedagi, kui naabrid kivikestega tegelevad. Aga kui näed, et keegi tõmbab peenrast välja porgandi, peseb ära, siis viskab porgandi ära ja joob hoopis mudast pesuvett, ning kiidab lõpuks, et küll oli hea porgand, tahaks temalt küsida: “Kuule, oled Sa kindel, et see on parim moodus porgandit süüa?”

Inimene oma loomu poolest valib alati kõige lihtsama tee. Raskemat on ta nõus valima alles siis, kui on veendunud, et ühtegi lihtsamat stsenaariumit ei ole. Vestlesin hiljuti ühe noore naisega, keda vanem kolleeg saatis kristalle ostma. Ta kulutas ära 400-500 eurot, et avastada siis, et need kivikesed ei muutnud kuidagi olukordi, millele ta lahendusi otsis. Alles siis, kui on näha, et kõige säravama kivikese lunastamine, ei lunasta reaalseid probleeme, on nõus inimene ka midagi raskemat ette võtma.

Muidugi oleks tore elada niiviisi, et saad nautida elu täiel rinnal, teha kõike, mis “tundub õige” ja siis mõnesaja euro eest kivi või nõid eemaldab ebameeldivad tagajärjed. Teeb kindlaks, et Sinu elu läheb ikkagi ülesmäge, ükskõik, mis Sa tegelikult korraldanud oled. Ja vähe sellest, hoiab ka õnnetuste ja haiguste eest, sest keegi ei peaks ju kannatama.

Kannatused. Nii paljud tänapäeva inimesed keelduvad uskumast Jumalasse, sest kui on olemas hea Jumal, miks on maailmas nii palju kannatusi? Miks surevad head inimesed vähki? Miks ikka nii paljud süütud lapsed maailmas nälga surevad? Miks mu mees mind tõeliselt ei armasta?

Isegi mõõdukalt hea olend ei laseks teisel kannatada, kui see poleks millegi jaoks vajalik, argumenteerib C.S. Lewis. Jumal on midagi enamat kui mõõdukalt hea. Kujuteldamatult hea. Tal on kõik võimalik ja ometi… Ta ei tee seda kõike. Elus on ikka ja jälle olukordi, kus tuleb silmad peast välja nutta ja südantlõhestavalt küsida: “Miks see ometi juhtus?” Kristlus pole kunagi pakkunud ammendavat seletust sellele. Kristlased kahtlemata on püüdnud igasugu asju selgitada, ja ma ise olen ka kõike-äraseletava-inimese-ämbris korduvalt ära käinud, ent elu on tulvil paradokse ja niisamuti on kristlus. Jumal kutsubki elu avastama, Teda ennast avastama. Lihtsaid seletusi võid ju selgeltnägijalt saada, aga ega temagi Sinu valu ära võta.

Kas maailm peabki siis olema üks sünge ja kannatusterohke koht? Ei, lunastus on olemas. Elu pole üks lõputu kannatamine, helged ja ilusad päevad on omal kohal ning hingerahu ja sügavat rõõmu on võimalik kogeda iga ihurakuga. Minagi usun üleloomulikku, kuid nagu religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar on korduvalt osutanud: maagia allutab üleloomulikku iseendale ja kristluses käib asi vastupidi. Jumala ees tuleb ise alistuda. Tuleb tunnistada, et see, mida me loodame, pole meie käes. Tuleb tunnistada, et me oleme teinud vigu ja pole iseenesest väärt midagi. Mis on meil sellist, mida me poleks saanud? Mida on sellist, mida surm meilt ei rööviks?

Ei tasu kummardada loodut, kui on võimalus kummardada Loojat. Just nagu ei tasu lakkuda mullateri porgandi küljest, kui tegelikult võiks süüa porgandit. Elu võib nii palju enamat olla, kui Sa usaldad Jumala seda vägevat seiklust korraldama. Jumala armastus suudab täita kõik tühimikud, mis Su elus haigutavad, ning isegi oma 500 eurot, mis oleksid muidu kristallide peale kulutanud, saad alles jätta. Suure seikluse alustamiseks on vaja esialgu ainult otsivat südant ja siirast palvet.

“Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.” (Jr 29: 11-13)

PS. Mida see elu Jumalaga siis annab?

• igapäevaseid väljakutseid, nagu jutustab Kätlin
• leiad kutsumuse, mis paneb Su silmad särama, nagu jutustab Toomas
• leiad hingerahu isegi keset kahtlusi, süütunnet ja masendust, nagu jutustab Kaarel
• Su elus täituvad unistused, mida Sa pole julgenud soovidagi, nagu jutustan mina
• tunnetad, et Sa ei peagi olema täiuslik, sest Sulle antakse täiuslikult armu, nagu jutustab Andreas
• saad usu sellesse, et parim on veel ees, nagu jutustab Elise

Hele-Maria Taimla

 

Kasutatud kirjandus:

Permutt, Philip 2017. Kristallteraapia taskuraamat. Kirjastus Sinisukk

Rodenbeck, Rosen 2017. Kristallid igaks päevaks. Avasta kristallide vägi. Kirjastus Tänapäev.

Hall, Judy 2015. Kristallide piibel 2. Teejuht kristallide maailma. Kirjastus Koolibri.